OMX Baltic−0,01%261,76
OMX Riga−1,1%872,07
OMX Tallinn0,01%1 684,18
OMX Vilnius−0,16%1 010,5
S&P 5000,21%5 757,54
DOW 300,76%42 497,66
Nasdaq −0,01%18 188,67
FTSE 1000,51%8 326,78
Nikkei 2252,32%39 829,56
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%104,29

OMX Baltic−0,01%261,76
OMX Riga−1,1%872,07
OMX Tallinn0,01%1 684,18
OMX Vilnius−0,16%1 010,5
S&P 5000,21%5 757,54
DOW 300,76%42 497,66
Nasdaq −0,01%18 188,67
FTSE 1000,51%8 326,78
Nikkei 2252,32%39 829,56
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%104,29

18.01.15, 09:31

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Mäng, mis treenib täpsust ja keskendumist

Bowling on hobi, mille harrastamine aitab suurepäraselt treenida keskendumisvõimet ja koordinatsiooni. Eriti hästi sobib see võistlejanatuuriga inimesele, kes soovib ennast proovile panna ja saada järjest paremaks.

Kahekordne Euroopa meister bowlingu’s Udo Sulp on ala harrastamiseks rajanud Eestisse mitu bowlingusaali.

Kahekordne Euroopa meister bowlingu’s Udo Sulp on ala harrastamiseks rajanud Eestisse mitu bowlingusaali. Foto: Jassu Hertsmann

Kahekordne Euroopa meister bowlingus Udo Sulp sõnas, et esimest korda puutus ta bowlinguga kokku 1998. aastal tuttava sünnipäeval. “Alates tollest ajast olen mänginud sport-bowlingut ja käinud väga tihedalt võistlustel,” ütles ta. Aastal 2000 ehitas ta Tartusse Forseliuse keskusesse oma esimese neljarajalise bowlingusaali. Praeguseks on Sulp Tartusse rajanud kolm bowlingusaali ja aidanud Eestis ehitada ja nõustada veel nelja saali.

“Ligi 15 aastat olen mänginud ja treeninud bowlingut kuus-seitse korda nädalas ja nii aasta läbi,” kinnitas ta. Viimasel aastal on ta treeningutes veidi tagasi tõmbunud ja mängib paar korda nädalas. Sulp lisas, et põhjuseks on teise hobi leidmine – ta harrastab vähemalt kolm korda nädalas sulgpalli ning osaleb ka selle ala võistlustel.

Sulbi hinnangul sobib bowling spordialana väga hea koordinatsiooniga ning tugeva võistlus- ja närvikavaga inimestele. “See õpetab väga head keskendumist ja head kehalist koordinatsiooni,” kinnitas ta.

Mis on mis

BowlingKümne kurikaga veeremäng, mida mängitakse spetsiaalse õliga kaetud täispuit- või laminaatrajal.

RadaRaja kattematerjali spetsiifilist erinevust tunnetab vaid ala pikemat aega harrastanu. Näiteks täispuitrajakatet peab tihedamini hooldama ja see ei ole nii vastupidav kui laminaatrajakate.Õli rajal on vajalik palli libisemiseks ning õli peab määrima rajale kindlate reeglite järgi. Erinevad rajaõlitustingimused ehk kui pikale alale õli määritakse, seab erinevad mängutingimused ning mängija eesmärk on erinevate tingimustega võimalikult kiiresti kohaneda ja saavutada maksimaalne tulemus. Näiteks Ameerika-tüüpi õlitusel on õlitatud ala väga pikk ja kuiv ala enne kurikaid lühike, mis soodustab väga agressiivset ja vaatajatele nauditavat mängu, st vindiviskel pöörab pall kurikatesse raja äärest väga järsult ja eksimused on kerged tulema.

TehnikaEnamik professionaalseid mängijaid üle maailma kasutab vindivisketehnikat. Seda tehnikat on raske õppida, kuid see annab pikaajalises perspektiivis paremaid tulemusi kui muud tehnikad, mis on tegelikult tuletatud vindiviskest. Näiteks “helikopter”-tüüpi tehnika puhul liigub pall küll sirgelt, kuid keerleb n-ö põhja peal, kurikateni jõudnuna “pillub” ta pöörlemisega kurikad laiali.Vinditehnika peamine põhimõte on selles, et keerlemise ja pöörlemisega on pallil võimalik kurikatele läheneda erineva nurga alt, säilitada oma endine trajektoor (kokkupuutel kurikatega ei suundu pall kõrvale) ning nii saavutada kergemini strike’e. Tavalise vindita otseviske korral on kergem kontrollida palli liikumist, kuid selle võrra raskem saavutada kindlat strike’i.

JalatsidMängimisel kasutakse jalatseid, mille talla ninaosas on libistamist soodustav nahk ning kannaosa on kummist. Viskeliigutuse sooritamise lõpus kasutatakse olenevalt mängija individuaalsest viskestiilist jalaga libistamist. Olenevalt stiilist paljud seda ei tee, kuid on algideena täpsemat märgitabamist soodustav.

HinnadEsmane varustus maksab umbes 150 eurot.Selle summa eest saab lihtsad bowling’u-kingad, ühe palli koti ja otsepalli.Hiljem lisandub vindipallide vajadus, mida tuleb jooksvalt juurde osta.Võistluspallide hinnad jäävad vahemikku 200–350 eurot. Palli pind kulub ja omadused muutuvad, seetõttu on tarvis võistluspalle pidevalt juurde osta.Allikas: Udo Sulp

Võistlemiseks vaja treenerit

Sulp sõnas, et sport-bowling on väga tehniline ala ja seda omal käel õppida ei ole võimalik. “Selleks vajatakse kindlasti treeneri abi,” lausus ta veendunult. “Selleks, et Eesti tasemel võistlustel hakkama saada, eeldab see kindlasti nädalas vähemalt kahte-kolme korda treenimist.”

OÜ Drei Kapital juhatuse liige, informaatikaõpetaja ja haridustehnoloog Taimi Dreier jõudis bowling'uni nii nagu küllap paljud teisedki – perega käidi mängimas ja ala hakkas meeldima. “Ühinesin Perona Bowlinguklubiga ja olen selle liige olnud juba 13 aastat, viimased paar aastat ka klubi juhatuses,” rääkis Dreier.

Ta lisas, et soovitab algajal kindlasti mänguga lähemalt tutvuda, kui ala meeldib. “Alguses ma mängisin saalijalatsite ja -pallidega, aga kui tahad ikka sellega tegeleda kui spordialaga, siis tuleb endale osta oma bowlingu-kingad, -pallid ja -kotid,” kinnitas Dreier. Edasi tulevad juba kõik pisemad tarvikud, nagu puhastusvahendid, lapid, teibid, vahetatavad tallad kingadele ja nende puhastusharjad ja muu selline.

Dreier lisas, et temal endal on praegu kolm vindipalli ja kaks otsepalli. “See on väga väike kogus ühe võistleva bowlingu-mängija kohta,” tõdes ta. “Minu pojal, kes ka tegeleb selle alaga, on üle kümne palli ja ta kavatseb varsti paar tükki juurde osta.” Dreier lisas, et väljaminekud on päris suured, nagu igal spordialal, kui tahad head varustust osta.

Kommentaar

Sobiv ala igas vanuses inimesteleÜlo Reiman, SK Balti Bowling president

Bowling’ut hakkasin mängima 1999. aastal ning alustatud sai hobi korras – sõbral oli sünnipäev ja ta kutsus mängima. Nii see pisik sisse saigi. 2000. aastal sai juba klubi loodud, eesmärgiga panustada bowling’u arendamisse Eestis. Ühtlasi oli klubi vaja selleks, et osaleda võistlustel.

Nüüdseks oleme tegutsenud 14 aastat, liikmed on selle aja jooksul vahetunud, praegu on neid 42. Põhieesmärk on endiselt ala arendamine, käime ka võistlustel ja mitte ainult Eestis – ka Lätis, Leedus ning Soomes. Soomes on meil ka sõprusklubi, kellega toimuvad kaks korda aastas kohtumised. Lisaks korraldame ise võistlusi, näiteks Baltic Tour on meie korraldada, ehkki see on rohkem sõpruskohtumise vormis.

Meie klubil on olemas treenerid, kes juhendavad ja aitavad inimesi, et saavutada paremaid tulemusi. Eriti vajalik on treeneri olemasolu algajatele, kes alaga alles tutvust teevad. Soovitan kindlasti alustada juhendaja käe all.

Bowling on ala, mis sobib igas vanuses inimestele ning ei nõua ka erilisi füüsilisi eeldusi. Kui laps jaksab palli käes hoida, võib ta hakata bowling’ut mängima, samuti on meil palju eakaid mängijaid. Ütleksin, et isegi üle 80aastased saavad mänguga suurepäraselt hakkama. Seenioridele korraldatakse ka eraldi võistlusi.

Võistluslik ajaviitemäng

Bowling sobib Dreieri sõnul inimesele, kellel on võistleja hing – kogu aeg tahaks ennast ületada ja teistest paremaks saada. Bowling on tema sõnul ka hea ajaviitemäng sõpradega olemiseks. Kuid see hobi röövib Dreiri sõnul palju aega – hooajal on iga kuu mõni võistlus ja kevade poole ka kaks.

Dreier osaleb igal aastal Eesti-sisestel reitinguvõistlustel, mida on kümne ringis – iga klubi omava linna meistrivõistlused ja Eesti meistrivõistlused. “Ka Eestis on mitu rahvusvahelist võistlust, samuti olen osalenud kahel välisvõistlusel,” rääkis Dreier. Küprosel European Colden Cupil, kus osales igast riigist üks mees ja üks naine, ning koos Eesti naiskonnaga Riias toimunud Euroopa naiste meistrivõistlustel. Lisaks osaleb Dreier Pärnu rahvaliiga võistlustel, kus tal õnnestus olla teist hooaega individuaalselt parim naine.

Selleks, et võistlustel hästi osaleda, tuleb Dreieri sõnul iga nädal paar korda paar tundi harjutada. “Kui võimalik, tasuks võtta ka mõni tund treeneritelt,” lisas ta. “Eestis eriti pole tegutsevaid treenereid, aga mind juhendab palju minu oma poeg,” märkis ta.

Autor: Ketlin Rauk, kaasautor

Seotud lood

Sisuturundus

24.09.24, 12:30

Vaid 2 kuud Telia Digital Hub-ni! Millest räägitakse tippjuhtide klubis?

Eesti suurim juhtimis- ja tehnoloogiakonverents Telia Digital Hub toob 14. novembril Tallinnasse esinema nii kohalikke eksperte kui ka hinnatud välisesinejaid. Vaatame lähemalt, mida põnevat pakub tänavune programm tippjuhtidele.